Rehtori Jukka Kolan Viron itsenäisyyspäivän juhlapuhe

Varsinais-Suomen Viro-keskuksen juhlaviikon videoita julkaistaan 20.-24.2. keskuksen Facebook-sivulla sekä Youtube-kanavalla.

(Covid19 pandeemia tõttu virtuaalne sündmus)

Austatud suursaadik Sven Sakkov ja aukonsul Andrus Junolainen ning Edela-Soome Eesti keskuse esimees Mari Jurtom, head külalised, eestlased ja Eesti sõbrad

Südamlikud õnnesoovid 103-aastasele Eesti Vabariigile!

Eesti iseseisvuspäev on 24. veebruaril, mil tähistatakse Eesti Vabariigi iseseisvusdeklaratsiooni (eesti keeles Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, soome keeles Manifesti kaikille Vironmaan kansoille).  Selle kuulutas välja Eesti Maapäeva päästekomitee 23. veebruari õhtul 1918 Pärnus. Järgmisel päeval 24. veebruaril deklaratsioon trükiti ja avaldati Tallinnas, ning siis sai see ka ametlikuks. Nõukogude okupatsiooni ajal Eesti iseseisvuspäeva Eestis ei tähistatud, kuid 24. veebruaril 1989 asendati  punane NSV Liidu lipp Toompeal. Eesti sinimustvalge lipuga. Sestpeale tähistatakse Eesti iseseisvuspäeva riigipühana. Eesti Vabariik teatas taasiseseisvumisest 20. augustil 1991, kui Nõukogude Liidus oli käimas kommunistide nurjunud riigipöördekatse. Taasiseseisvumispäeva tähistatakse 20. augustil.

Iseseisvus on oluline mitmes mõttes ja mõõtmes, nii rahva kui ka selle ülikoolide jaoks (ülikoolide autonoomia). Soome ja Eesti tähistasid oma riikliku iseseisvuse 100. aastapäeva vastavalt 2017. ja 2018. aastatel. Pidustustega kaasnes hulk ühiseid programme ja üritusi, mis kenasti kajastasid meie riikide tihedaid suhteid nii juubeli- kui ka muudel aastatel, tavaelus. Kaks aastat tagasi oli mul rõõm ja au osaleda ka Tartu Ülikooli 100. aastapäeval. Eelmisel, 2020. aastal, tähistasime oma  Turu ülikooli 100. aastapäeva  .

Ülikooli juurde tulen veel tagasi, kuid hakatuseks mõned mõtted ja järeldused poliitilise ja majandusliku olukorra ning arenguväljavaadete kohta rahvusvahelises plaanis, Euroopas, Läänemere piirkonnas ja meie riikides.

Rahvusvahelise poliitiline ja majanduse arenguperspektiiv, sh. Covid19 pandeemia

Maailma ja Euroopa, aga ka Soome ja Eesti poliitikas ja majanduses on viimasel ajal toimunud teatav turbulents. Covid19 pandeemia on viimase aasta jooksul tekitanud suuri muudatusi nii üksikisikute kui ka ühiskondade elus. Euroopa Liidu majanduse elavdamise ja säilitamise rahastu RRF koos riigi enda toetustega püüab teel uue normaalsuse poole aidata rasked ajad üle elada. Me ei pöördu tagasi vana juurde, vaid loome uusi viise vanade heade asjade ja osaliselt ka täiesti uute asjade tegemiseks.

Lisaks pandeemiale mõjutavad meid siin Läänemere piirkonnas, Eestis ja Soomes teisedki muutused laiemas poliitikas ja majanduses. Rahvusvaheliste muutuste otsesed mõjud pole veel väga tugevalt ilmnenud, kuid USA presidendivalimised ja viimaste aastate heitlik poliitika ning Euroopas ka Brexit on meid juba oluliselt mõjutanud ja mõjutavad ka edaspidi: USA loodetavasti positiiselt, kuid Brexit mitmes mõttes vaid negatiivselt.

Poliitiliste ja kaubandusalaste vaidluste teravnedes ning rahvusvahelise koostöö ja majanduse kõikuma lüües kannatavad esimestena just väiksemad riigid. Eesti ja Soome majandused on avatud ning sõltuvad tugevasti väliskaubandusest ja stabiilsest välispoliitikast. Järsud ja ootamatud muutused on meie jaoks rasked. 

Soome ja Eesti jaoks olulise Läänemere regiooni elujõu seisukohalt oleks soovitav täielikult ära kasutada EL-i uue rohelise leppe (Green New Deal) pakutavad võimalused, seda ühiselt ja koostöös. Nüüd on ka Läänemere piirkonnas aeg tegutseda! Sama kehtib kliimamuutuste aeglustamise kohta, seda nii rahvusvaheliste kui ka siseriiklike siduvate ja mõjukate otsustega.

Poliitikas seisab Eesti uus valitsus samaaegselt silmitsi nii väljakutsete ja kui ka uute võimalustega. Eesti ja Soome peaministriteks on nüüd oskuslikud noored naised: Kaja Kallas ja Sanna Marin. Nendega anname olulist võrdõiguslikkuse eeskuju Euroopale ja kogu maailmale.

Eesti ja Turu ülikoolide koostöö  

Austatud peopublik, tahaksin meie riikide tihedas koostöös rõhutada ülikoolide koostööd Eesti ja Turu vahel, esmalt Turu Ülikooli Sihtasutuse ja seejärel Turu Ülikooli kaudu.

Turu Ülikooli Sihtasutuse tegevus Eestis

Turu Ülikoolile lisaks on ka Turu Ülikooli Sihtasutusel olnud pikajalised kontaktid Eestiga. Akadeemik Olavi Granö eestvõttel soetas sihtasutus 1998. aastal Tammekannude perelt kehvas seisukorras eramu Tartu kesklinna lähedal. See on eriline maja, kuna see on arhitekt Alvar Aalto ainus  teostatud hoone Baltimaades, ehitusaastaks 1932.  Sihtasutus renoveeris hoone Turu ja Tartu ülikoolide  Granö keskuseks, mis sai nime Olavi Granö isa, geograafiaprofessori ja uurimisreiside tegija J.G. Granö järgi. J.G. Granö oli üks iseseisva Eesti uue Tartu Ülikooli välisprofessoreid. 

Granö keskuse ulatuslik renoveerimine viidi lõpule 20 aastat tagasi ja keskus avati 4. aprillil 2000. Granö keskus valmis ülikoolide koostöö keskuseks. 20 aasta jooksul on majas viibinud tuhanded teadlased ja lektorid. Turu Ülikooli teadlased ja lektorid on viimastel aastatel saanud Turu Ülikooli Granö stipendiumid, et veeta nädal-kaks teadustöö residentsis ülikoolilinnas Tartus. Lisaks residentsis viibimise toetustele sisaldab Turu Ülikooli sihtasutuse praegune toetustaotlus Turu ja Tartu Ülikoolide doktoriõppe programmide ühist teadus- ja võrgustumisseminari.

Saaremaal tegutses veel mõne aasta eest Saaremaa Ülikoolikeskus, kus Turu Ülikool oli oluline algataja ja osaline. Suurem osa projektidest viidi ellu 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses, mis langes ajaliselt kokku Eesti liitumisega Euroopa Liiduga. Hiljem ei vajanud projektid enam iseseisvat organisatsiooni, kuid Turu Ülikooli on Saaremaal jätkuvalt kohal. Sihtasutuse poolt omandatud kinnistu Kuressaare kesklinnas on pakkunud ülikooli personalile puhkusemajutust ja seda võimalust on kasutanud päris paljud pered.

Teiseks pidepunktiks Saaremaal on olnud Turu Ülikooli Sihtasutuse ja Kuressaare linna poolt ühiselt korraldatud Läänemere ajaloo seminar. Kahjuks on see Covid19 tõttu nii eelmisel kui ka sel aastal ära jäetud. Loodetavasti naaseme 2022. aastal Saaremaale, tegema soome-eesti koostööd. Varasemate aastate seminaridel on Kuressaare kultuurikeskus olnud täis soome ja eesti teaduse, ajaloo ja kultuuri sõpru. Samal nädalal on toimunud ka Saaremaa Ooperifestival. Seminarist ja selle kõrvalüritustest on saanud meeldiv viis ühendada suvine Saaremaa, muusika, põnev kohalik ajalugu ning sundimatu soomlaste ja eestlaste koosolemine ning koostöö.

Turu Ülikooli Eesti-kontaktid

Turu Ülikoolil on Eesti ja eelkõige Eesti ülikoolidega palju erinevaid kontakte ja koostöövorme. Teen nendest siinkohal lühikese kokkuvõtte. Eelmisel aastal õppis Turu Ülikoolis 57 Eesti kodanikku, neist 27 arstiteaduskonnas, 10 humanitaarteaduskonnas ning 9 matemaatika- ja loodusteaduste teaduskonnas. 18 eestlast on olnud doktoriõppes. 2020. aasta lõpus oli Turu Ülikoolis kümme eestlasest töötajat, neist üheksa õppejõudu.

Turu Ülikoolil on koostöölepingud järgmiste Eesti ülikoolidega: Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia ja Estonian Business School Tallinn. Lisaks sellele on Eesti Maaülikool, nii nagu ka Turu Ülikool, Läänemere piirkonna ülikoolivõrgustiku (Baltic Sea Region University Network BSRUN) liige.

Kõige pikaajalisem (leping alates 1987. aastast) ja kõige laialdasem koostöö erinevates valdkondades on olnud Tartu Ülikooliga . Tartu Ülikool on Coimbra võrgustiku liige, ja seda on ka Turu Ülikool. Tartu Ülikooliga on pikka aega tehtud elavat koostööd teadusuuringute, hariduse, halduse arendamise ja ühiskondliku mõju valdkondades. Koostöö on olnud pikaajaline nii humanitaarteaduste alal (soome ja eesti keel, etnograafia), kui ka näiteks geograafias ja astronoomias, kui nimetada vaid mõned valdkonnad. Viimastel aastatel on tehtud tihedamat koostööd ka Tallinna Tehnikaülikooliga.

100-aastane Turu Ülikool

Turu Ülikool asutati 1920 annetuste varal: annetajaid oli tervelt 22040. See oli ainulaadne ja järelpõlvede poolt väga hinnatud „Vaba rahva kingitus vabale teadusele“. Saja aasta jooksul oleme omakorda teinud kõik selleks, et anda „vabale rahvale vaba teadust ja kõrgemat haridust”.

Täna tegutseb meie saja-aastane ülikool ainulaadses keskkonnas, milles sulanduvad pikad akadeemilised traditsioonid ja aktiivne ülikoolidevaheline koostöö. See tugevdab nii Turu Ülikooli kui ka Turu linna ja selle lähipiirkondi. Eks ole ju Turu Soome vanim ülikoolilinn (juba aastast 1640) ning ka praegu oma kuue kõrgkooli ja umbes 40000 õppuriga oluline tudengite ja hariduse linn.

Ühiskondlikud murrangud ja ülemaailmsed trendid nagu kliimamuutused, looduse hävimine, digitaliseerumine ning rahvastiku vananemine ja polariseerumine esitavad väljakutse ülikoolidele globaalse vastutuse kandjaina. Ülikoolidelt oodatakse varasemast suuremat teaduslikku ja sotsiaalset mõju. Muutuste keskel võimendub ülikoolide roll teadmiste-oskuste andjana ning loova ja kriitilise mõtlemise ning kultuuri alalhoidjana.  Peame suutma läbi viia uuendusi ja olema teerajajad nii siseriiklikus kui ka rahvusvahelises plaanis.

Turu Ülikooli uus strateegia aastateks 2021–2030 põhineb mõistagi ülikooli põhiülesannetel teaduse, hariduse ja sotsiaalse mõju valdkondades, samuti meie visioonil sellest, kuidas soovime mõjutada muutuvat maailma. Meie ülikoolikogukonna poolt ühiselt määratletud eesmärkide abil ehitame 2020. aastatel julgelt ja vastutustundlikult heaoluühiskonda ja jätkusuutlikku tulevikku.

Me mitte ainult ei hari oma noori - vastavalt ülikooliseadusele - „teenima isamaad ja inimkonda“, vaid koolitame noorsugu muutma meie riiki ja maailma paremaks elupaigaks meile kõigile, nii siseriiklikult kui ka globaalselt. Meie ees seisvad ülesanded ning probleemid on suured ja nõudlikud nii praegu kui ka tulevikus.

Seetõttu ei saa nendega tegelda üksi. Võrgustunud maailmas kasvab strateegiliste partnerluste ja tiheda, pühendunud koostöö tähtsus. Eesti ülikoolid on olnud ja jäävad ka edaspidi Turu ülikooli ja teiste Turu kõrgkoolide olulisteks partneriteks. Seda sidet tuleb veelgi tugevdada, lisaks ülikoolidele mõistagi Eesti ja Soome riikide vahel, ja seda ulatuslikult ja üldiselt.

Südamlikud õnnesoovid 103-aastasele Eesti Vabariigile!

(virtuaalitilaisuus Covid19-pandemian vuoksi)

Arvoisa Suurlähettiläs Sven Sakkov ja kunniakonsuli Andrus Junolainen, sekä Varsinais-Suomen Viro-keskuksen puheenjohtaja Mari Jurtom, hyvät juhlavieraat, virolaiset ja Viron ystävät

Lämpimät onnittelut 103-vuotiaalle Viron tasavallalle!

Viron itsenäisyyspäivä on 24. helmikuuta, jolloin juhlitaan Viron tasavallan perustamisjulistusta (viroksi Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, suom. Manifesti kaikille Vironmaan kansoille). Sen julkaisi Viron maapäivien pelastuskomitea helmikuun 23. päivän iltana vuonna 1918 Pärnussa. Seuraavana päivänä 24. helmikuuta julistus painettiin ja julkaistiin Tallinnassa, jolloin siitä tuli myös virallinen. Neuvostoliiton miehityksen aikana Viron itsenäisyyspäivää ei juhlittu Virossa, mutta 24. helmikuuta vuonna 1989 Neuvostoliiton punalippu korvattiin Viron sinimustavalkoisella lipulla Toompealla. Siitä lähtien Viron itsenäisyyspäivää on juhlittu kansallisena juhlapäivänä. Viron tasavalta ilmoitti palauttavansa itsenäisyytensä 20. elokuuta 1991, kun Neuvostoliitossa oli käynnissä kommunistien epäonnistunut vallankaappausyritys. Itsenäisyyden palauttamisen päivää (Taasiseseisvumispäev tai Iseseisvuse taastamise päev) vietetään 20. elokuuta.

Itsenäisyys on tärkeä asia, monella tapaa ja monessa ulottuvuudessa, niin kansakunnalle kuin esimerkiksi sen yliopistoille (yliopistojen autonomia). Valtiollisen itsenäisyytensä 100-vuotisjuhlia Suomi ja Viro viettivät peräkkäisinä vuosina 2017 ja 2018. Juhliin liittyi paljon yhteistä ohjelmaa ja tilaisuuksia, mikä hyvin kuvastaa maittemme läheisiä suhteita, niin juhlavuosina kuin arkipäivässäkin joka vuosi. Kaksi vuotta sitten minulla oli ilo ja kunnia osallistua myös Tartu Ülikoolin 100-vuotisjuhliin. Viime vuonna 2020 puolestaan juhlistimme Turun yliopistomme 100-vuotista taivalta.

Palaan yliopistoasioihin myöhemmin, mutta alkuun muutama ajatus ja päätelmä kansainvälisen, Euroopan, Itämeren alueen ja meidän maidemme politiikka- ja taloustilanteesta ja kehitysnäkymistä.

Kansainvälisen politiikan ja talouden kehitysnäkymiä, ml. Covid19-pandemia

Maailman ja Euroopan, sekä Suomen ja Viron politiikassa ja taloudessa on ollut turbulenssia viime aikoina. Covid19-pandemia on myllertänyt ja muuttanut paljon jollei kaiken viimeisen vuoden aikana niin yksittäisten ihmisten kuin yhteiskuntien elämässä. EU:n elpymis- ja palautumispaketti RRF yhdessä valtioiden omien tukirahoitusten kanssa yrittää auttaa pahimman yli kohti sitä uutta normaalia. Vanhaan emme palaa, mutta luomme uusia tapoja tehdä vanhoja hyviä asioita, ja osin ihan uusia asioita.

Pandemian lisäksi muutkin kansainvälisen politiikan ja talouden muutokset vaikuttavat myös meihin täällä Itämeren alueella, Virossa ja Suomessa. Kansainvälisten muutosten suorat vaikutukset eivät vielä niin voimakkaita ole olleet, mutta etenkin Yhdysvaltain presidentinvaali ja viime vuosien vaihteleva politiikka sekä Euroopassa etenkin Brexit ovat jo vaikuttaneet ja tulevat vaikuttamaan merkittävästi myös meihin: USA toivottavasti myönteisesti, mutta Brexit vain kielteisesti monella tapaa.

Politiikan saralla samaan aikaan Viron uusi hallitus on haasteiden, ja samalla uusien mahdollisuuksien, edessä. Nyt Virolla ja Suomella on osaavat nuoret naiset pääministereinä: Kaja Kallas ja Sanna Marin. Tarjoamme tasa-arvon tärkeää esimerkkiä Euroopalle ja maailmalle.

Yliopistoyhteistyö Viron ja Turun välillä

Hyvä juhlayleisö, maittemme tiiviissä yhteistyössä haluan korostaa yliopistoyhteistyötä Viron ja Turun välillä, ensin Turun yliopistosäätiön ja sitten Turun yliopiston kautta.

Turun Yliopistosäätiöllä on Turun yliopiston ohella ollut jo kauan yhteydet Viroon. Akateemikko Olavi Granön aloitteesta säätiö hankki Tammekannin perheeltä huonokuntoisen omakotitalon läheltä Tarton keskustaa vuonna 1998. Erikoista tuossa talossa oli se, että se on arkkitehti Alvar Aallon ainoa toteutettu rakennus Baltiassa, vuodelta 1932. Säätiö peruskorjasi talon Turun yliopiston ja Tarton yliopiston Granö-keskukseksi. Se nimettiin Olavi Granön isän, maantieteen professori, tutkimusmatkailija J.G. Granön mukaan. J.G. Granö oli yksi itsenäisen Viron uuden Tarton yliopiston ulkomaisista professoreista. 

Granö-keskus valmistui yliopistojen yhteistyön keskukseksi. 20 vuoden aikana tuhansia tutkijoita ja opettajia on majoittunut talossa. Viime vuosien aikana Turun yliopiston tutkijat ja opettajat ovat löytäneet Turun Yliopistosäätiön Granö-stipendit: viikon-kahden työskentelystipendit tutkijaresidenssissä Tarton yliopistokaupungissa.

Toisena kiinnekohtana Viron Saarenmaalla on ollut Yliopistosäätiön ja Kuressaaren kaupungin yhdessä järjestämä Itämeren Historia –seminaari. Valitettavasti viime ja tänä vuonna se on peruttu Covid19:n takia. Mutta ehkä vuonna 2022 palaamme Saarenmaalle suomalais-virolaisessa yhteistyössä.

Aiempina vuosina näissä tilaisuuksissa Kuressaaren kulttuurikeskus on ollut täynnä suomalaisia ja virolaisia tieteen, historian ja kulttuurin ystäviä. Samalle viikolle on ajoittunut Saarenmaan oopperajuhlat. Seminaarista oheistapahtumineen onkin muodostunut miellyttävä tapa yhdistää kesäinen Saarenmaa, musiikki, mielenkiintoinen lähialueen historia ja rento suomalais-virolainen yhdessäolo ja yhteistyö.

Turun yliopiston Viro-yhteyksiä

Turun yliopistolla on monia ja monipuolisia yhteyksiä ja yhteistyömuotoja Viroon ja etenkin Viron yliopistoihin.

Turun yliopistolla on yliopistotason sopimus seuraavien virolaisten yliopistojen kanssa: Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna TehnikaÜlikool, Eesti Kunstiakadeemia ja Estonian Business School Tallinn. Lisäksi Tartu MaaÜlikool (Estonian University of Life Sciences) on Turun yliopiston tapaan BSRUNin jäsen (Baltic Sea Region University Network).

Näistä pitkäaikaisin (sopimus vuodesta 1987) ja laajin yhteistyö eri aloilla on Tarton yliopiston kanssa. Tarton yliopisto on Coimbra –verkoston jäsen kuten Turun yliopistokin. Tarton yliopiston kanssa on ollut pitkään vilkasta yhteistyötä tutkimuksen, koulutuksen, hallinnon kehittämisen ja yhteiskunnallisen vuorovaikutuksen osalta.

100-vuotias Turun yliopisto

Turun yliopisto perustettiin vuonna 1920 lahjoitusvaroin: lahjoittajia oli kokonaista 22.040. Se oli ainutlaatuinen ja jälkipolvien suuresti arvostama ”Vapaan kansan lahja vapaalle tieteelle”. Sadan vuoden aikana olemme vastavuoroisesti antaneet parhaamme mukaan ”vapaan tieteen – ja korkeimman koulutuksen - lahjaa vapaalle kansalle”.

Satavuotias yliopistomme toimii tänä päivänä ainutlaatuisessa toimintaympäristössä, jossa yhdistyvät pitkät akateemiset perinteet ja aktiivinen korkeakouluyhteistyö. Näin vahvistuvat niin Turun yliopisto kuin Turku ja lähialueet. Turkuhan on Suomen vanhin yliopistokaupunki (jo vuonna 1640) ja nykyinen kuuden korkeakoulun merkittävä opiskelija- ja sivistyskaupunki, jossa on noin 40.000 korkeakouluopiskelijaa.

Turun yliopiston uusi strategia vuosille 2021–2030 pohjautuu - tietenkin - yliopiston perustehtäviin tutkimuksessa, koulutuksessa ja yhteiskunnallisessa vaikuttavuudessa sekä näkemykseemme siitä, miten haluamme olla vaikuttamassa muuttuvaan maailmaan. Yliopistoyhteisömme yhdessä määrittelemien tavoitteiden avulla rakennamme rohkeasti ja vastuullisesti yhteiskunnan hyvinvointia ja kestävää tulevaisuutta 2020-luvulla.

Nykyiset ja tulevat haasteet ja viheliäiset ongelmat ovat suuria ja vaativia. Siksi tätä ei voi tehdä yksin. Verkottuneessa maailmassa strategisten kumppanuuksien ja tiiviin, sitoutuneen yhteistyön merkitys kasvaa entisestään. Viron yliopistot ovat olleet ja ovat jatkossakin keskeisiä yhteistyökumppaneita Turun yliopistolle ja muille Turun korkeakouluille. Tätä yhteyttä pitää entisestään vahvistaa, yliopistojen lisäksi tietenkin kattavasti ja yleisesti Viron ja Suomen valtioiden välillä.

Lämpimät onnittelut 103-vuotiaalle Viron tasavallalle!